Actualizado: 14/01/2004
  Ir a la Pagina Principal Descripción de Quienes somos Documentos Experiencias de desarrollo Económico Local Vinculos de desarrollo Económico Local Novedades de desarrollo Económico Local

Molb'al ib tijemb'al, Talita kumi

Tinamit Carchá-Cobán, nahsil tinamit, nim tinamit.

Tu'ch wach k'oric

Chipam h a b 1994, quitik' a ' re' Molb'al ib tijemb'al Talita kumi wilih(t'uch xic'un tuctok) ru'um china ri c'u'lem ju' jun reh take ti' c'axic xicana' cansanic ca'n chipam tinamit xirac take comonil katinamit reh take ye'ab re' take wilqueb par rojba'l tew (norte)eh chil take wilqueb par rojb'al k'ij (occidente) reh nim tinamit chipam cho waklaj rica'winak h a b i ru'um chi ma'xta tijenic ch' i l chi ma'xta camanic reh suk c'uxlis chipam take ye'ab ab i xbal, eh c'amolbeh reh ye'ab, nahsil ru'um take qui ch'ol, re' ca'n take comonil reh jenaj no'jbal xitobej rim chipam p'uhtunic reh tijenic chipam take ab i xbal reh chi na quilom re' qui q'uihic.

 

 

Q'UIHIC REH NO'JBAL

 

Re' k'ak'anic wihic chipam tinamit xiban waklaj rica'winak h a b xican a ' je' ricab k'e' ti' c'axic reh tinamit eh je' wo' chi ma'xta tumin je' wo' take c'amolbeh qui r a c take chinchel ab i xbal reh tinamit reh q'uih a l comonil re' take wilqueb chipam rojb'al tew, je' wo' par rojb'al k'ij reh nim laj tinamit. Chipam take nimak ti' c'axic ricanab take cho k'ak'anic, riban chi enk'ak'or re' ma'xta camanic chir i j suk c'uxlis je' wo' tijenic chipam take ye'ab ab i xbal wilqueb chipam ti', re' ne'ch c'amolbeh wilic camanic I tic chipam tinamit, ru'um k'e' wo' chic nib'a'il.

Re' r a j chi na richupum wach ti' c'axic, chipam h a b 1991 p'uhtic cho camanic chir i j tijenic bihnal tu'ch xic'un tuctok, tob'omaj ru'um take r a j camanom kajaw Dios re' take wil qu e b chipam nahsil tinamit p'uhtic cho pan h a b 1935. Re' take re' quimol wach jenaj comonil reh tobonic reh ye'ab chi na ca'nam chi aj c'amolbeh reh jenaj no'jbal taret chir i j tijenic reh c'uhtunic camanic chipam ab i xbal. T'uch xic'un tuktok quip'ut chi comonil chipam h a b 1994, eh ju'jun reh take ti' c'axic quirak' re' take wili, chi p e t na qui chopom chi coric camanic reh tijenic reh ye'ab qui ca'nab cahnok, reh chi na quitik a b jenaj no'jbal reh camanic reh chi na quitik a b camanb'al re' na rijalb'ic wach no'jbal, re' nak til pan coric re' nak ink a j wach chipam ab i xbal.

Xca'n ri b'anaric tobonic xiyew re' comonil Kellog bihnal reh chi nar tobem take ruc' tumin re' camanic wili chipam quejeb h ab , chirij chi na quirakam ac' roc' b a l tumin reh camanic, re' wili ric' a m take chi na qui tob'em qu i b ruc take comonil reh tumin, re' tobonic riban aj chinaht nim tinamit, eh ch' i l take ricowil reh ye'ab inquilow qui camaj reh chi nar behic qui camaj chi coric.

Re' comonil Talita Kumi, ribehsaj yu'na, ruc' tobonic reh take ritob'onel, q'uih le wach camanic reh chi na quiye'm tobonic chipam take ye'ab reh suk c'uxlis, tijenic, ch' i l take tob'onic reh tic ch' i l take q'uihsanic tak chicop. Re' rinimal wach take camanic wili richop take tinamit bihnal La Libertad, ch' i l Sayaxche chipam nahsil tinamit reh Petén , eh ch' i l take tinamit reh Chisec, Cob'an, Lanquín, San Pedro Carchá je' wo' Fray Bartolome de las Casas chipam nahsil tinamit reh Alta Verapaz.

Re' take camanic reh suk c'uxlis ye' o j reh take chinchel tinamit inquitobej yu'na jenaj 500 chi ab'ixbal. Re' take nimak wach camanic inca'n , re' ch'ihquic reh tijenic holohic eh ch' i l c'uhtunic reh take aj tijenel reh ab i xbal.

Chir i j chic wili, re' take camanic reh tijenic inquichopnah 106 ab'ixbal eh re' take nimak quiwach re' take wili: re' comonil reh tijenic c'uhtunic eh ch' i l tijenic reh c'uhtunic pan qu i b wach k'oric.

Re' comonil Talita Kumi Je' wo' wilic ruc jenaj nahsil camanic reh tic ch' i l jenaj nahsil camanic reh k'ihsinic chicop. Re' p e t wilic ricamaj reh tobonic re' holohic tic reh comonil chir i j jenaj camanic reh c' a s reh comonil take comonil tic wilic, eh wilic ruc' ho'ob camanic, chipam take re' qui q'uihic re' c'olbal qui tz' a k comonil reh ixok nahsil camanom eh re' reh quemel reh ab ix bal reh camanic I tic. Re' ricab wilic re' je' ricab nahsil ricamaj tobonic reh chi na qui p'utum camanic reh tic, q'uihsanic tak chicop eh re' iloj reh take chajbih inc a j tinamit; wilic ruc wakib camanic chipam take nahsil iloj wach re' quibanic camanic, ruc camanic reh tobonic reh chi naroquic tumin reh take ye'ab AGIL/ USAID; eh re' camanic re'reh behsenic re' tobonic chipam ye'ab ab i xbal (PROCAR), camanic inca'n ch' i l ruc re' molbal tumin reh take nim laj tinamitBanco Interamericano de Desarrollo ribihnal (BID) ru'um qui tz' a k q'uih naj qui wach reh cojoric tumin (FOMIN).

Re' comonil Talita Kumi jenaj comonil ritobeh rib, eh inc'acharic ru'um take c'ay reh camanic je ricab re' ye'jic ac' no'jbal, camanic c'ay c'uxbal eh je' wo' quimel reh nim p a t reh nink'ij eh je' wo' reh tijenic ye'ab re' wi' inbanar jenaj camanic bano'j chi c'abis, quimel tak ch'ihch eh chinchel chir i j camanic reh quimel. Re' take tumin re' noquic chi je' ricab no' sih chipam tijembal ib re'.

Re' tijemb'al ib wilih, wilic ruc jenaj ye'ab reh c'ay, ruc ac' no'jbal (Internet)eh re' quemelinic reh ch'ihch reh take moloj ib (videoconferencia). Ntiox reh jenaj tobonic ruc' re' ye'ab reh camanic bihnal Microsoft, chipam ye'ab k'oroj in qui ban tijenic reh take q'uijol reh ab i xbal reh behsenic reh re' ac' no'jbal, re' take wili in qui c'uhtaj wo' re' qui tejem reh qui comonil.

Re' comonil Talita Kumi, wilic wo' reh chipam rip a t ruc' jenaj nimc'ay reh ab i xbal, inc a j qui q'uihsam wach re' take comonil pan ab i xbal ,eh chi je' re' kal cab i j inc a j qui tik a b jenaj ye'ab reh chi malic chi queh; Re' c'ay wili chi' riq'uihsam I tumin, chi' ritobem take aj lok' o l, je' wo'ricab chi reh tijemb'al ib

Re' tijemb'al ib wilih intobonic je' wo' re' rakmajic re q'uih wach q'uihch e 'k'om, xuban q'uihic jenaj I cowil chipam jenaj comonil reh ixok, wilic chic queh jenaj ye'ab reh q'uihch e 'k'om, chipam, niq'uic chi wach lajeb roxc'ahl chi k'om camamaj wach qui'um. Re' take wilqueb pan tijemb'al ib re' qui camanic chi ma'xta ya'bilal tijemaj wo' take chir i j nic wach ritink'injic q'uihch e 'k'om.

Yu'na, re' comonil Talita Kumi rilow eh richa'jej wo' chic camanbal reh re' Tijemb'al ib Kellog ribihnal chipam jenaj tobonic chir i j reh lajeb comonil quich' i l, chipam tinamit reh San Juan Chamelco, nahsil tinamit, chipam comonil ruc ricomitat. Je' wo' ca'nam c'amojbeh reh take camanic ruc take tocom comitat reh take tinamit iloj, tob'al queh take aj tijenel.

Cu' wili ti, re' comonil Talita Kumi, xirak chi nar ye'jic reh jenaj s i' bihnal "Excelencia en Servicios de Desarrollo Empresarial" ru'um reh molbal tumin reh take nim tinamit reh q'uihic, (Banco Interamericano de Desarrollo-BID-)

 

 

ANSIL

  • Quitoc'am qui chopom quib ruc comonil ye'm take tumin, re' comonil take nim tinamit eh ch' i l ricowil reh tinamit re' qui ilwic reh qui camaj.
  • Ri c'amam rib qui c'amaj ruc take comitat ruc take tinamit choplicna qui'um.
  • Qui c'axam wo'nah re'no'jbal k'ekchi' chipam chinchel take ribehbal.
  • Wilic r a j camanom tijemaj chi coric, chi ne qui c'ulmujic chipam take ab'ixbal.
  • Re' take q'uijol tijimaj take chipam molbal tijemb'al ib qui soljic je' chipam qui ab i xbal chi camanic reh jalbal xach c'acharic pan qui y u k'ul.
  • Qui c'acharic ruc' tumin inoquic ru'um take quimelinic reh xa pa'jare inca'n eh je' wo' chi ri c'ayjic xa pa'jare inca'n.
 

MA'XTA ANSIL

  • Ne'ch ti qui camanbal je' ricab incamanic queh pantak ticb'al.( equipo de campo)
  • Xa chi'nchel wach camanic inquitejej take raj camanom.

RE' XIYEW

  • Yu'na wilic ruc 1500 chi aj tijenel ru'um reh chi ixquicoj I tijenic nim wach chipam ab i xbal.

  • Wilic ruc jenaj nim r o k camanic (suk c'uxlis, tijenic eh ch' i l c'ay c'uxbal) chipam qu i b tinamit reh nahsil tinamit reh Petén, ch' il ho'ob take tinamit reh nahsil tinamit reh Alta Verapaz, ch' il I rilmajic take chi 500 chi ab ix bal. Re' take tzohk'il chi comonil qui camanic chic chi cutquel, chi' inqui tob'ej quib pan comonil.

  • Tzohk'il take ixok chi' qui coj quib chipam nic' wach incamanic I Molbal ib tijemb'al eh c'ahchi'chic qui tobonic chi rimoljic qui wach take comonil ((40-60% )chi ixok qui camanic pan tak ab'ixbal.

  • Inc'uhtunic chi coric chi ma' quiyowa'jic ta chic chipam take tinamit re' choplic nah qui'um.

  • Qui c o jom chi camanic ca'winak (40) chi camanbal sa'lul ch'ich'(computadoras) chipam waxaklaj chi ab i xbal, ha c'ahchi' quitejem quib take q'uijol, chi je' re' c'a'chi' qui p'utum camanic chi nimchic wach eh chi nar c'acharic chi rutquel rib take haj wilqueb take ac' camanb'al wili.

YE'AB REH K'ORJIC CORIC

 

 

 

Ir al Inicio del documentoIr a la pagina Principal